Euroopa paberitööstus energiakriisis

Euroopa paberitööstus energiakriisis

Alates 2021. aasta teisest poolest, eriti alates 2022. aastast, on tooraine ja energia hindade tõus pannud Euroopa paberitööstuse haavatavasse olukorda, süvendades mõnede väikeste ja keskmise suurusega tselluloosi- ja paberivabrikute sulgemist Euroopas. Lisaks on paberi hindade tõus avaldanud sügavat mõju ka trüki-, pakendi- ja muudele tööstusharudele.

Venemaa ja Ukraina konflikt süvendab Euroopa paberifirmade energiakriisi

Pärast Venemaa ja Ukraina konflikti puhkemist 2022. aasta alguses on paljud Euroopa juhtivad paberifirmad teatanud oma lahkumisest Venemaalt. Venemaalt lahkumise protsessi käigus kulutas ettevõte ka tohutuid summasid, näiteks tööjõudu, materiaalseid ressursse ja rahalisi ressursse, mis rikkus ettevõtte algse strateegilise rütmi. Venemaa-Euroopa suhete halvenemise tõttu otsustas Venemaa maagaasitarnija Gazprom oluliselt vähendada Nord Stream 1 torujuhtme kaudu Euroopa mandrile tarnitava maagaasi mahtu. Paljude Euroopa riikide tööstusettevõtted saavad maagaasi tarbimise vähendamiseks võtta vaid mitmesuguseid meetmeid.

Pärast Ukraina kriisi puhkemist on tähelepanu pälvinud Euroopa peamine energiajuhe ehk „North Stream“ maagaasitorustik. Hiljuti on Nord Streami torujuhtme kolm haruliini kannatanud samaaegselt enneolematuid kahjustusi. Kahju on enneolematu. Gaasivarustust on võimatu taastada. Ennustada ei saa. Ka Euroopa paberitööstust on sellest tulenev energiakriis sügavalt mõjutanud. Tootmise ajutine peatamine, tootmise vähendamine või energiaallikate ümberkujundamine on muutunud Euroopa paberiettevõtete tavapärasteks vastumeetmeteks.

Euroopa Paberitööstuse Konföderatsiooni (CEPI) avaldatud 2021. aasta Euroopa paberitööstuse aruande kohaselt on Euroopa peamised paberi ja papi tootjad Saksamaa, Itaalia, Rootsi ja Soome, mille hulgas on Saksamaa Euroopa suurim paberi ja papi tootja. Itaalia osakaal Euroopas on 25,5%, 10,6%, Rootsi ja Soome vastavalt 9,9% ja 9,6% ning teiste riikide toodang on suhteliselt väike. Teadete kohaselt kaalub Saksamaa valitsus energiavarustuse tagamiseks mõnes piirkonnas äärmuslike meetmete võtmist energiavarustuse vähendamiseks, mis võib viia tehaste sulgemiseni paljudes tööstusharudes, sealhulgas keemia-, alumiiniumi- ja paberitööstuses. Venemaa on Euroopa riikide, sealhulgas Saksamaa peamine energiatarnija. Venemaa annab 40% ELi maagaasist ja 27% imporditud naftast ning 55% Saksamaa maagaasist pärineb Venemaalt. Seetõttu on Saksamaa Venemaa gaasivarustuse ebapiisavate probleemide lahendamiseks teatanud „maagaasi hädaolukorra plaani“ käivitamisest, mida rakendatakse kolmes etapis, samal ajal kui ka teised Euroopa riigid on vastumeetmeid võtnud, kuid nende mõju pole veel selge.

Mitmed paberitootjad vähendasid tootmist ja peatasid tootmise, et tulla toime ebapiisava energiavarustusega.

Energiakriis tabab Euroopa paberifirmasid rängalt. Näiteks maagaasivarustuskriisi tõttu teatas Saksa eripaberi tootja Feldmuehle 3. augustil 2022, et alates 2022. aasta neljandast kvartalist minnakse peamise kütusena üle maagaasilt kergele kütteõlile. Sellega seoses ütles Feldmuehle, et praegu on tõsine maagaasi ja muude energiaallikate puudus ning hind on järsult tõusnud. Üleminek kergele kütteõlile tagab tehase pideva töö ja parandab konkurentsivõimet. Programmi jaoks vajalikku 2,6 miljoni euro suurust investeeringut rahastavad eriaktsionärid. Tehase aastane tootmisvõimsus on aga vaid 250 000 tonni. Kui sellist ümberehitust on vaja suurema paberivabriku jaoks, on sellest tulenev tohutu investeering ette kujutada.

Lisaks oli Norra kirjastus- ja paberikontsern Norske Skog juba 2022. aasta märtsis võtnud Austrias Brucki tehases karme meetmeid ja sulgenud tehase ajutiselt. Ettevõte teatas ka, et uus katel, mis algselt pidi käivituma aprillis, peaks olukorda leevendama, vähendades tehase gaasitarbimist ja parandades energiavarustust. „Suur volatiilsus“ võib viia Norske Skogi tehaste lühiajaliste seiskamisteni.

Euroopa lainepapist pakendigigant Smurfit Kappa otsustas samuti 2022. aasta augustis tootmist vähendada umbes 30 000–50 000 tonni võrra. Ettevõte teatas avalduses: „Praeguste kõrgete energiahindade tõttu Euroopa mandril ei pea ettevõte laoseisu hoidma ning tootmise vähendamine on väga vajalik.“