Toidupakendite disaininõudlus areneb inimlikumaks muutmise suunas. Lihtsa pakendi väärtuse suurendamiseks ja paindliku disainmõtlemise rakendamiseks mitmetasandilise pakendi kasutamine mitte ainult ei suurenda pakendi lisaväärtust, vaid on kooskõlas ka rohelise keskkonnakaitse arengukontseptsiooniga, et saavutada tõeline "ühe asja mitmeotstarbelisus".
Pärast seda, kui disainer on kindlaks määranud toidu tonaalsuse, on vaja oskuslikult sobitada materjaliprotsess toidu omadustega; materjalide valik ei tohiks kajastada mitte ainult toote vormi ja värvi, vaid pöörata tähelepanu ka tarbijate kogemustele.
Selle lingi kaudu pakuvad disainerid tarbijatele otsest disainikogemust ning tarbijad naudivad disaini pakutavat mugavust. Pärast toote söömist saab toidupakendi paigutada kindlasse keskkonda, kaunistades elukeskkonda dekoratiivse väljapanekuna, et kasutajad saaksid pakendi võlu hoolikalt maitsta, et saada ootamatut vaimset naudingut.
Toidupakendite võlu ei teki mitte ainult iseseisvalt üksikisikutes, vaid ka tarbijate ja pakendite vastastikmõju kaudu konkreetses keskkonnas. Pakendi väljapanekul saab kasutada väljapanekuplatvormi valgustust, müügipinda, värvide kollokatsiooni, graafilise tausta seeriat ja muid vahendeid, et luua toidupakenditega võluv müügikeskkond.
See mitte ainult ei loo head sensoorset atmosfääri, loob toodete ja tarbijate vahelise emotsionaalse suhtluse, vaid moodustab ka hea tarbimiskogemuse ning parandab toidu kõrgekvaliteedilist kuvandit, edendab toodete usaldust, loob hea brändikuvandi ja äratab ostuindu.
Pakendikujundus peab mõistma tarbija elustiili tarbijapsühholoogia tundmise põhjal, kujundama eristuva brändikuvandi ja looma ainulaadse brändikultuuri võlu, et muuta uus pakendikuvand tarbijate maitsele vastavaks ja saavutada konkreetsete tarbijate poolehoid.
